Liikudes kohalikel teedel ja tänavatel, torkavad tihti silma oranžid tahvlid teede ääres postide küljes või linnades majaseintel kirjaga „naabrivalve piirkond". Üsna tihti jäävad aga need inimestele arusaamatuks. Naabrivalve eesmärk on suurendada elanike turvatunnet oma kodudes ja lähiümbruses elanike enda aktiivse osalemise abil. Sellesse tegevusse kaasatakse naabrid, politsei, kohalik omavalitsus ning MTÜ Eesti Naabrivalve.

Üha rohkem inimesi tunnetab vajadust oma vara ja elukeskkonda kaitsta. Öösiti liiguvad ringi võõrad autod ning suvemajadesse on võõrad sisse tunginud, tekitades kahju ja hirmu. Puhkealadel tekivad sageli probleemid seaduste eirajatega. Sellised mured on kogukonna liikmeid ühendanud, tekitades vajaduse suurendada oma turvatunnet ja turvalisust. Ühise tegevusega on võimalik kogukonna elukeskkond turvalisemaks muuta. Naabrivalve pakub selleks ideaalseid võimalusi ja on ühtlasi taskukohane turvalisuse parandamise viis. Politsei on esile toonud naabrivalve kui ühe võimaluse turvalisuse tõstmiseks.

Naabrite koostöö on piirkonna turvalisuse alustala ning see toimib põhimõttel „hooli, märka, reageeri". Naabrivalve liikumine lihtsustab naabritega tuttavaks saamist ja muudab kergemaks võõraste kahtlaste tegevuste märkamise. Naabrivalve plakatid ja kleebised eristavad teie piirkonda, muutes teie tegevuse nähtavaks ka teistele. Sektorivanemate sõnul aitab juba naabrivalve plakatite ülespanek luua turvalisemat elukeskkonda. Naabrivalve soodustab ka paremat suhtlust kogukonna liikmete vahel.

Naabrivalve piirkonnad on loodud enamikes Eesti maakondades. Sellega liitunud majapidamisi on Eestis üle 11 000 ja iga aastaga tuleb neid juurde.

Järva vallas on naabrivalvega liitunud üheksa piirkonda 137 liikmega. Neist üks on Karinul, kus eestvedaja Hille Nugise sõnul on tegutsetud juba kuus aastat. „Idee liituda tekkis pimedate sügistega," sõnas Nugis ja jätkas, et programmiga on liitunud mitu peret. „Liitudes saime kolm teadetetahvlit, mis on väljas piirkonnas koos hoiatusega et siin jälgitakse rohkem võõraste tegevust," lausus ta. Kui piirkonna inimesed märkavad midagi kahtlast, saab sellest teatada. „Hetkel ma ei tea ühtegi juhtumit, kus oleks vaja olnud sekkuda," tõdes Nugis, kuid jätkas, et inimesed on teadlikud ja hoiavad rohkem silma peal. „Paar aastat tagasi oli olukord, kus käidi kortermajas uksi katsumas ning kuna järve tõttu käib meil üsna palju ka võõrast seltskonda, siis on hea enda varal siiski silm peal hoida," täiendas ta naabrivalve kasutegureid.

MTÜ Eesti Naabrivalve pakub ka koolitusi naabrivalve liikmetele ja neile, kes soovivad liituda. Koolitustel jagavad soovitusi politsei, päästeameti, kohaliku omavalitsuse ja naabrivalve esindajad. Eesti Naabrivalve on kohal ka maakondlikel turvalisuse sündmustel, kus jagatakse vajalikku informatsiooni.

„Kõige olulisem on aga hoolivus oma naabrite suhtes. Kui sina aitad naabrit, aitab tema sind. Mida rohkem on hoolivaid ja reageerivaid inimesi, seda turvalisem kõigile," tõdes Eesti Naabrivalve maakondlik arendusjuht Jüri Siim ja lisas, et lisaks üldisele turvatunde pakkumisele on loodud ka teenus üksi elavate või suure osa päevast üksi kodus veetvate inimeste jaoks, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega. Ehkki paljud üksi elavad eakad või puudega inimesed saavad igapäevase eluga hästi hakkama, on nende randmel kantav häirenupp õnnetuse korral asendamatu abivahend. Õnnetusest teadaandmiseks piisab nupule vajutusest ja appi on valmis ruttama koolitatud vabatahtlik – tuttav ja usaldusväärne inimene lähikonnast. Täpsem info selle kohta on kodulehel häirenupp.naabrivalve.ee.

Kuidas liituda naabrivalvega

Naabrivalvega alustamise eelduseks on Sinu huvi kodukoha turvalisuse parandamise vastu.
Jaga mõtet oma naabritega.
Naabrivalve liikumist võib tutvustada näiteks külapäeval, ühistu üldkoosolekul või ka näiteks naabrid hoovi kokku kutsudes.
Naabrivalvega liitumise soovi korral valige endi hulgast tulevase naabrivalve sektori vanem.
Sektori vanem esindab naabrivalve sektori liikmeid koostööpartneritega suhtlemisel.
Täitke ühingust või naabrivalve kodulehelt saadud blanketil nimekiri elanikest, kes soovivad naabrivalve liikumisega ühineda ja edastage nimekiri naabrivalve ühingule.
Naabrivalve sektor saab alguse ühingu ettevalmistatud kootöölepingu sõlmimisega.
Uue sektori liikmed saavad oluliste numbrite lehe kõikide naabrite ning koostööpartnerite kontaktidega ja infomaterjalid nõuannetega turvalisuse parandamiseks.
Naabrivalve piirkonna märgistamiseks saate vajaliku arvu plakateid ning kleebised.
Liitumistasu on 10 eurot majapidamise või korteri kohta.
Juriidilise liikme nt korteriühistu, külaseltsi jne liitumistasu on 100 Eurot sõltumata liikmete arvust.
Lisainfot ja abi saab naabrivalve kodulehelt www.naabrivalve.ee ja telefonilt 652 2522.

Meeldetuletuseks mõned lihtsad turvasoovitused

Korralik uks ja lukk aitavad kodu turvalisemaks muuta.
Uksesilm aitab kindlaks teha, kes on ukse taga.
Ka kodus olles hoia välisuks lukus.
Eramaja puhul aias töötades hoia majauks lukus, sest Sa ei näe ega kuule, mis teisel pool maja toimub.
Aiatööde lõpetades paiguta aiatööriistad kuuri, keldrisse või garaaži.
Kui jalgrattasõit tehtud, vii ratas tuppa, kuuri või garaaži. Aeda järelevalveta jättes võib sellest ilma jääda. See kehtib ka teiste kergesti kaasavõetavate spordivahendite kohta, nagu rulluisud jne.

Vielä ehdit vastata Pirkanmaan päihdetilannekyselyyn 24.11. mennessä